Retsensioon rühmatööle “Obama kampaania ja sotsiaalmeedia“

Rühmaga, kus on 5 inimest, oli valitud huvitav aktuaalne teema, mis on otseselt seotud selle kursuse põhiteemaga. Räägitakse, kuidas erinevate sotsiaalsete keskkondade kasutamine võib olla kasulik isegi poliitika vallas.

Kui rääkida töö mahust, siis võib öelda, et mõned osad on natuke lühikesed (nt esimene peatükk), kuid teiselt poolt valitud punktid oli käsitletud üsna põhjalikult. Uurimiseks on võetud populaarsemad sotsiaalsed meediakanalid tänapäeval: blogi, MySpace, Twitter, YouTube, Facebook, mis mängisid tähtsat rolli Ameerika presidendi nii valimiskampaania ajal kui ka pärast.

Töö on tehtud nö ühe tekstina (ühes tükis). Töös on viis peatükki ning rühmas ongi 5 inimest, seega tööjaotus on umbes võrdne iga rühma liikme jaoks. Kõik osad on loogilised ning hästi sobivad valitud teemale. Töö ulatuses on tehtud viided allikatele ning kasutatud näidispildid, mis iseloomustavad mingit võrdluspilti, mis on seotud kas Obamaga või tema presidendi kampaaniaga.

Kahjuks pole tehtud mingit üldist kokkuvõtet, kuid igas osas on olemas järeldus konkretse sotsiaalse meediakeskkonna kasutamise kasulikkusest presidendi Obama jaoks.

Kokkuvõtteks saab öelda, et rühmaga oli tehtud hea koostöö ning minu meelest saadud tulemust saab hinnata õnnelikuks.

Loeng 13. Kogukondlik tarkvaraarendus

Ma tahan võrrelda kaks HTTP serveri ja servlet container'i: Tomcat ja Jetty. Ma kasutan neid iga päev ja need on vajalikud minu töö jaoks. Nad on mõlemad vaba tarkvara ja kasutavad Apache License 2.0. Ma isegi ei tea kumb on parem, selle pärast kasutan mõlemad. Nüüd on natukene nende ajalost.

Apache Tomcat:
Apache Tomcat see on servlet container, mis on arendatud Apache Software Foundation'iga (ASF). Tomcat arendus sai alguse 1999. aastal. Tomcat realiseerib Java Servlet ja JavaServer Pages(JSP) spetsifikatsioni ja annab puhta Java HTTP web serveri keskkonna. Tomcat kasutab Apache 2.0 litsensi.

Jetty:
Jetty see on HTTP server ja servlet container, mis on 100% -lt kirjutatud Java keeles. Jetty arendus sai alguse 1995 aastal. Jetty on nii tasuta kui ka vaba tarkvara mis kasutab Apache 2.0 litsensi. Jetty kasutavad mõned suured projektid nagu JBoss ja Geronimo. Teda arendavad Mort Bay Consulting arendajad.

Ma arvan, et iga arendaja saab leida midagi head nende juures ja valida mida talle rohkem meeldib. Või teha nagu mina ja kasutada mõlemad. Muidu ma ei näe suuret vahet nende vahel. Või olla kui osaleda projektis ja midagi juurde kirjutada, siis ma usun et vahe on olemas aga kui lihtsalt neid kasutada kui produkti siis ma vahet ei näe. Mõlemad on head produktid.

Loeng 12. Jagamiskultuur

Mulle väga meeldis Eric S. Raymondi artikkel. Ma arvan, et iga arvuti kasutaja peab selle artikli läbi lugema. Vähemalt seda osa: 'Kes või mis on häkker?'. Praegu inimesed arvavad, et häkker on mingi kurjategija, kes varastab inimestel isiklikud andmed või kuidagi kahjustab informatsiooni Interneti kaudu.

Ma arvan, et on juba raske või isegi hilja midagi muuta ning tavainimese jaoks häkker on mingi arvuti nohik kes tekitab pahandusi. Aga ikkagi sellised artiklid on väga kasulikud noorte häkkerite põlvkonna jaoks, et nad teaksid, kes on tõeline häkker ja mida tuleb teha, et saada tõeliseks häkkeriks.

Ma juba ammu teadsin, et on vaja teada mitu programmeerimiskeeli aga pärast selle artikli lugemist otsustasin alustada Python'i õppima. Ja isegi juba natukene alustasin. Tundub väga positiivseks keeleks.

Kokkuvõteks võin öelda, et minu, aega mis oli kuulutatud selle artikli lugemisele oli muni arust veedatud suure kasuga. Artiklis on päris palju erinevaid huvitavaid ideeid ja nõuandeid, mis ma võin rakendada minu igapäevases elus.

Loeng 11. Open Source License

Apache Software License (eesti keeles Apache'i Tarkvaralitsents) on avatud lähtekoodiga litsents Apache Software Foundation’i erinevate arendatavate tarkvarade jaoks.

Apache’i litsents annab kasutajale õiguse kasutada tarkvara mistahes eesmärgil, vabalt levitada, muuta ja levitada muudetud koopiaid. Tehtud muudatused saab hoida kasutaja salajas või müüa neid muudatusi. (See tähendab, et lähtekood vigade parandustele ja muudatustele ei pea olema avaldatud.)

Peamiselt Apache oli loodud veebiserveri jaoks 1995 aastal, kui loodi Apache Group (nüüdne Apache Software Foundation). Peale BSD litsentsi modifitseerimist läks Apache oma teed ja lõi uuest BSD litsentsist oma Apache License v1.0.

2004 aastal otsustati veelkord Apache License ümber kirjutada ja seekord juba eemalduda BSD litsentsi stiilist. Nii sündiski ka praegu kasutusel olev Apache License v2.0.

Tarkvara levitamisel on vaja lisada kohe peakataloogi järgmised failid:

• LICENSE – fail, mis sisaldab Apache litsentsi koopia. Selle lisamine ei tähenda, et kogu tarkvara on kaitstud Apache litsentsiga, vaid et kasutatakse koodi, mis on Apache litsentsiga kaitstud.
• NOTICE–tekstifail, mis sisaldab kõik raamatukogud, originaal koodi nimesid ja nende loojate nimed.

Igas litsentseerivas failis tuleb säilitada kogu autoriõiguse või patendi lähteinfot, kõigis muudetud failides tuleb lisada märkme iga muudatuse kohta. See ka tähendab, et üheski litsenseeritud failis ei tohi muuta originaal autoriõiguse märkmeid.

Loeng 10. Autorikaitse ja intellektuaalomand

Ma arvan, et autoril on õigus oma teosele. Ja kui ta tahab selle eest raha nõuda tal on selleks õigus olemas ja me peame teda austama. Näiteks kui keegi kirjutas programmi ta kuulutas selleks oma resurse(idee, aega ja ne) ja ta muidugi tahab kuidagi kõik see kompenserima ja elamiseks teenida.

Inimesed lihtsalt ei saa aru, et piratsus on seaduse riikumine. Paljud arvavad miks ma pean seda tarkvara ostma kui ma saan selle torrentis all tõmata tasuta. Lihtsalt praegu ei tulnud selle peale, et intelektual omand on sama väärt kui mingi füüsiline omand.

Muidugi mõnikord autorid ei vaata reaalsuse näkku ja ülehinavad oma teost. Inimesed lihtsalt ei saa endale lubada seda osta ja siis hakkavad kuskil internetis selle tasuta all tõmbama. Ja kui see teos maksaks reaalse hinna võib olla autor võiks saada isegi rohkem kasumi kui tema teos maksaks kõrge hinna.

Mina isiklikult püüan kasutada free või open source tarkvara. Praegu võib leida peaaegu kõigele alternaativ ja mitte seaduse riikuda. Ja tihti open source tarkvara isegi parem kui mingi kinnine tarkvara.

Loeng 9. Open Source

Mulle meeldib kasutada vaba tarkvara tooteid ja kui see on võimalik siis ma valin neid. Mul on ainult positiivne kogemus vaba takvara kasutamisest.

Iga päev kasutan nii tööl kui ka kodus Firefox'i ja Eclipse.

Eclipse

See on väga mugav tarkvaraarenduse keskkond, mis on mõeldud erinevatele programmeerimiskeeltele (nt C, C++, Java, Python, Perl, PHP). Eclipse võib kohandada enda jaoks lisades sinna erinevaid plugin'e. Kuna on juba olemas palju plugin'e on lihtne midagi sobivat kiiresti leida internetist ja isegi kui seda ei tule välja on olemas võimalus kirjutada enda poolt tehtud plugin. Ma ise ei ole proovinud seni teha mingi plugin'i aga tulevikus kavatsen sellega tegeleda. Ma arvan, et see tuleb hea kogemus minu jaoks ja võib olla kirjutatud plugin tuleb teistele ka kasuks. :-)

Firefox

Minu arust kõige parem veebilehitseja, mis on praegu olemas brauserite hulgast. Kuna ma kasutan erinevaid operatsiooni süsteemi, siis minu jaoks on väga mugav, et nii Linux'is, Window'sis ja Mac OS'is võib kasutada selle veebilehitseja ja ta näeb välja samasuguselt kõikjal. Nagu eclipse firefox'i võib laendada plugin'itega. Plugin'i valik on väga lai ja on olemas midagi head leida.

Kokkuvõteks võin öelda, et ma olen vaba tarkvara poolt ja ma usun, et see areneb edasi ja inimesed hakkavad rohkem kasutama vaba tarkvara kui kommertstarkvara.

Loeng 8. Virtuaalmaailm - Second Life

Esimest korda virtuaalmaailmaga olen tutvunud selle aine raames ja see oli Second Life'i virtuaalmaailm. Kuna interneti ühendus ja graafika mul ei ole kõige paremad ei saanud ma hästi tutvuda SL'iga. Kõik ma muidugi läbi ei vaadanud, selleks on vaja päris palju aega aga seda mul praegu kahjuks ei ole.

Idee poolest mulle SL meeldis küll. Seal on juba palju tehtud, aga veel rohkem tuleb teha ja lisada. SL'is inimesed saavad käia erinevates kohtades, suhelda teine teistega ja luua enda edentiteti (näiteks liisada avatar).

Aga ikkagi mulle meeldib rohkem suhelda inimestega reaalmaailmast, kui see on võimalik muidugi, kui mitte ma pigem kasutan Skype'i või mingit muud IM kuna see on kiirem ja minu arust ka efektiivsem. Aga rääkides Second Life'ist mind häiris seal päris palju asju. Isegi 'Teleport' nupp, mis töötas kuidagi aeg ajalt ei häirinud nii palju kui terve virtuaalmaailma kaardi puudumine. Tundub nii, et ma pean juba kõike teadma kus mis asub, kui lähen SL'i sisse aga mina tean ainult Eesti saatkonna olemaolust.

Loeng 7. Folksonoomia - kaks näidet

Auselt öeldes ma ei ole kuulnud sellest terminist kuni selle loenguni aga olen ise kasutanud seda ja olen huvitatud selle laendamisest. Praegu folksonoomia on väga populaarne Internetis. Vist kõik blogid ja foorumid kasutavad tag'id, et postitust oli lihtsam leida. Minu arust folksonomia tõesti toimib ja aitab inimistel informatsiooni otsimises. On muidugi olemas halvad näited aga nende arv ei saa üle kaaluda head näited.

Head näited:

Häid näiteid on väga palju ja on raske midagi esile tuua aga ma ikkagi proovin :). Isiklikult mulle meeldivad sildipilved. Näiteks twiki's on olemas sildipilv. Seal on kohe näha missugused teemad on populaarsed ja millised mitte. On võimalik kohe midagi kiiresti leida ja ei ole kogu aeg vaja kasutada otsingut ja mõelda mingist otsingu päringust.

Veel mulle meeldib kuidas mõnedes võrgukeskkondades saab märkida piltidel oma sõpru. Näiteks see on võimalik vkontakte.ru, odnoklassniki.ru ja orkut'is. Orkut'is ja vkontakte on võimalik isegi viidata selle inimese kasutajakontole, kes on märgitud. Ja ühel pildil võib märkida kõike kes on esitatud pildid. Ja kui keegi vaatab pilti kohe saab näha ainult hiire üle kuju liigutamis kes on kes sellel pildil.

Halvad näited:

Halvad näited oli minu jaoks raskem leida kuna ma ei ole neid sageli kohtunud. Muidu on folksonoomial hea mõtte taga, aga halvad näited tulevad siis kui inimesed tahavad teisi kuidagi sassi ajada, teha mingi reklaami või lihtsalt eksivad. Isegi Orkut'i hea mõtte inimese märkimine piltide peal võib pöörduda halvaks. Näiteks kui inimene lihtsalt valib vale pindala ja viitab mingile inimesele.

Tavaliselt mulle meeldivad sildipilved. Nad on mugavad ja ma tihti kasutan neid. Aga üsna hiljuti nägin sildipilv foto.mail.ru saidil ja mulle ei meeldinud nende realisatsioon. Seal on liiga palju erinevaid sildi, kus on raske midagi leida. Pluss sellele seal on väike vahe kirjutüübi suuruse vahel ja ei ole kohe näha, mis sild on populaarsem mis mitte.

Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?"

Minu arust wikipedia on niigi hea ja inimesed on juba sellega harjunud, et seal pole vaja midagi muuta. Võib olla tema muutmine toob ainult negatiivseid tulemusi. Praegu kui inimestel on vaja vaadata mingit mõistet või üldist informatsiooni millestki, nad lähevad wikipediasse. Aga kuna ülesanne on selline ja ma pean midagi pakkuda, siis kirjutan, mis oleks hea minu meelest sinna lisada. Ma arvan, et teistele see võib olla pole nii oluline või üldse võiks segada.

Otsing

Praegu on wikis juba olemas otsing ja see funktsioneerib normaalselt. Aga oleks hea, et seal oleks mingi 'Advanced search'. Kui ma tahan näiteks otsida mingi teema ainult spetsiifilise kategooria alt või ainult mingi aja järgi, et ma saaks seda teha.

Välimus

Praegu on välimus kõikjal wikis ainulaadne ja ei ole muutunud juba palju aastat. Oleks hea kui artikli autor võiks muuta lehe välimuse. Näiteks, et ta võiks lisada tausta pildi, header'i, muuta lehe värvid või muuta fondi värve ja stiili. Muidugi keegi võib sellega liialt minna aga teised saavad seda parandada. :-)

User roles

Igaüks võib teha muudatused wikis ja see viib selle, et informatsioon seal võib olla vale või mitte täiuslik. Ja kui ma loen seal midagi ma ei tea kas ma saan selle täuslikult uskuda või pean veel kuskil vaatama ja otsima sama informatsiooni. Oleks hea kui kasutajatel oleks mingi usalduse skaala. Näiteks kui user muudab või loob artikli kuskil, artikli allpoolt oleks kirjas 'changed by trusted user' või 'changed by new user'.

Loeng 5. Blogosfäär

Seni ma ei pidanud ajaveebi ja see on suur saladus minu jaoks, miks blogi pidamine on nii populaarseks muutunud lühikese ajavahemiku jooksul! Alguses ajaveeb nägi välja kui päevikulaadne koduleht aga praegu on olemas nii video- kui ka audioajaveebid ning inimesed saavad valida enda jaoks mis neile rohkem sobib.

Oma ajaveebis inimesed kirjutavad enda tegemistest, mõtteid ümbritsevatest asjadest, väljendavad seisukohti aktuaalsetele teemadele, selgitavad oma arvamusi. Ajaveebi postitused on kättesadavad kõikidele interneti kasutajatele. Ajaveebis saab kirjutada kommentaare postituse juurde, mis aitab ajaveebi omanikul aru saada, kas teemad tema blogis pakuvad huvi ka teistele inimestele.

Poliitikud tihti loovad ajaveebid oma arvamuse avaldamiseks. Nad reklaamivad seal ennast ja enda partei, et saada populaarseks. Näitena võin tuua Venemaa presidendi videoblogi: http://eng.kremlin.ru/sdocs/vappears.shtml.

Organisatsioonid kasutavad ajaveebid, et reklaamida oma toodet ja jutustada oma tuleviku plaanidest. Nätena võin tuua google blogi: http://googleblog.blogspot.com/ . Google'i arendajad nad kasutavad juba seda ammu ja päris põhjalikult kirjutavad oma tegevustest ja plaanidest.

Personaalsed ajaveebid peavad paljud inimesed. Teised lihtsalt kirjutavad oma päeva tegevustest aga mõned jagavad teistele oma kogemust, jutustavad uutest tehnoloogiatest. Teised kirjutavad oma era elust ja otsivad tugi teistest interneti kasutajatest mingi probleemi lahendamiseks. Uks blog mis mulle pakub huvi on Cuido van Rossum'i blog: http://neopythonic.blogspot.com/. Tavaliselt oma blogis Pythoni' looja kirjutab selle programmeerimiskeele arendamisest.

Loeng 4. http://www.myspace.com/ sotsiaalse võrgustiku analüüs.

Sel nädalal ma otsustasin võtta uurimiseks sotsiaalvõrgustiku portaali MySpace. See on registreeritud kasutajate arvu järgi teine võrgustik maailmas. Kuna praegu ma ei ole ühtegi sotsiaalvõrgustiku kasutaja, mul on lihtsam uurida mingit tuntud portaali, millest ma võin leida palju infot Internetist.

Identiteet:
Kasutajad saavad luua oma identiteeti MySpacis: lisada erinevaid avatar'e, mis iseloomustavad inimest, luua kasutaja nime, mis on erinev päris nimest. On olemas isegi võimalus luua URL ja kasutada seda isikliku veebiaadressina.

Kohalolek:
MySpace'is on kohe näha kes on sees kes on väljas nagu näiteks Skype'is või MSN'is. Need kasutajad, mis on online võivad panna staatuse oma meeleolust lähtudes. See on väga mugav teistele,sest on arusaadav, kas praegu on mõtted kirjutada inemesele või mitte segada. Arvatavasti kui kasutajal on pandud, et tal on paha meeleolu, teised ei kirjuta talle ka.

Suhted:
MySpace'sis saab lisada enda listi sõprad, perekonna ja inimesed, kellel on üldised huvid. See võimaldab kiiresti teada saada, mis toimub sõbrade profailis ning sõbrad kohe näevad, mis muudatused profailis kasutaja tegi.

Vestlused:
MySpace'sis on olemas oma 'instant messenger', mille nimeks on MySpaceIM. Kasutajad, kes kasutavad MySpaceIM saavad uusi sõnumeid ja märkusi reaalajal.

Rühmad:
MySpace'is iga kasutaja võib luua gruppi. Rühma moderaatorid võivad lisada uuid liikmeid või kustutada olemasolevaid. Grupi liikmed võivad luua ja jagada ühist lehte ja teade tabelit. Minu arust rühmad ongi kõige olulisem 'feature' sotsiaalvõrgustikus, kuna inimesed võivad suhelda teistega, kellel on samad huvid.

Jagamine:
Nagu teistes sotsiaalvõrgustikes MySpace'si kasutajad võivad lisada enda pildid, video ja audio. Neid võib näidata kõigedele kasutajatele või ainult neile kes on kasutaja sõbrade loetelus.

Loeng 3. facebook.com võrgukogukonna analüüs

Ma võtsin uurimiseks sootsial võrgukond facebook.com, sest see on kõige suurem ja kõige kiiresti arenevam "social network" maailmas. Facebook'i kasutajaks võib saada igaüks, kes on vanuselt kolmteist või vanem. Kasutajad võivad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja luua võrgustikud või grupid.

Tehnoloogiline areng:
Personaalarvutide kättesadavuse ja Interneti levitamise tõttu on võimalik Facebook'i kasutada üle maailma. Need tehnoloogilised arendamised aitasid Facebook'ile saada nii tuntud ja popularseks kogu maailmas.

Ajatu aeg:
Facebook on globaalne võrgukoond. Hetkel Facebook'is on üle 300 miljonit kasutajat, kes asuvad ülemaailma. Need kasutajad saavad suhelda teine teistega reaalajas elades erinevates maailma nurkades ja vaatamata, et "pärismaailmas" ühel kasutajal on vara hommik ja teisel on hilis õhtu. Sellest tuleneb, et Facebooki kohta täiesti kehtib niisugune mõiste nagu "ajatu aeg".

Hariduslikud püüdlused:
Facebook oli loodud nagu tudengi suhtlemis portaal ja kasutajaõigused olid piiratud vaid Harvardi õpilastele. Pärast tema kasutamine oli laiendatud kõigidele üliõpilastele. Nii Facebook'i võime pidada nagu hariduslikuks püüdluseks, mis oli loodud tudengina kasutamiseks teistele tudengitele.

Palju vaba aega, mida sisustada:
Mõned inimesed tahavad lihtsalt sisustada oma vaba aja ja suhtlevad läbi Facebook'i teiste inimestega üle maailma. Leiavad endale uusi sõpru, kellega nad saavad arutada isiklikud mõtted kuna nendega nad näost näkku tõenäoliselt kunagi ei kohtugi. Viimastel aastatel Facebook on saanud vastumeelsust tööandja poolt. Facebook'i keelati mitmetes töökohtades, et ära hoida tööliste poolset aja raiskamist.