Retsensioon rühmatööle “Obama kampaania ja sotsiaalmeedia“

Rühmaga, kus on 5 inimest, oli valitud huvitav aktuaalne teema, mis on otseselt seotud selle kursuse põhiteemaga. Räägitakse, kuidas erinevate sotsiaalsete keskkondade kasutamine võib olla kasulik isegi poliitika vallas.

Kui rääkida töö mahust, siis võib öelda, et mõned osad on natuke lühikesed (nt esimene peatükk), kuid teiselt poolt valitud punktid oli käsitletud üsna põhjalikult. Uurimiseks on võetud populaarsemad sotsiaalsed meediakanalid tänapäeval: blogi, MySpace, Twitter, YouTube, Facebook, mis mängisid tähtsat rolli Ameerika presidendi nii valimiskampaania ajal kui ka pärast.

Töö on tehtud nö ühe tekstina (ühes tükis). Töös on viis peatükki ning rühmas ongi 5 inimest, seega tööjaotus on umbes võrdne iga rühma liikme jaoks. Kõik osad on loogilised ning hästi sobivad valitud teemale. Töö ulatuses on tehtud viided allikatele ning kasutatud näidispildid, mis iseloomustavad mingit võrdluspilti, mis on seotud kas Obamaga või tema presidendi kampaaniaga.

Kahjuks pole tehtud mingit üldist kokkuvõtet, kuid igas osas on olemas järeldus konkretse sotsiaalse meediakeskkonna kasutamise kasulikkusest presidendi Obama jaoks.

Kokkuvõtteks saab öelda, et rühmaga oli tehtud hea koostöö ning minu meelest saadud tulemust saab hinnata õnnelikuks.

Loeng 13. Kogukondlik tarkvaraarendus

Ma tahan võrrelda kaks HTTP serveri ja servlet container'i: Tomcat ja Jetty. Ma kasutan neid iga päev ja need on vajalikud minu töö jaoks. Nad on mõlemad vaba tarkvara ja kasutavad Apache License 2.0. Ma isegi ei tea kumb on parem, selle pärast kasutan mõlemad. Nüüd on natukene nende ajalost.

Apache Tomcat:
Apache Tomcat see on servlet container, mis on arendatud Apache Software Foundation'iga (ASF). Tomcat arendus sai alguse 1999. aastal. Tomcat realiseerib Java Servlet ja JavaServer Pages(JSP) spetsifikatsioni ja annab puhta Java HTTP web serveri keskkonna. Tomcat kasutab Apache 2.0 litsensi.

Jetty:
Jetty see on HTTP server ja servlet container, mis on 100% -lt kirjutatud Java keeles. Jetty arendus sai alguse 1995 aastal. Jetty on nii tasuta kui ka vaba tarkvara mis kasutab Apache 2.0 litsensi. Jetty kasutavad mõned suured projektid nagu JBoss ja Geronimo. Teda arendavad Mort Bay Consulting arendajad.

Ma arvan, et iga arendaja saab leida midagi head nende juures ja valida mida talle rohkem meeldib. Või teha nagu mina ja kasutada mõlemad. Muidu ma ei näe suuret vahet nende vahel. Või olla kui osaleda projektis ja midagi juurde kirjutada, siis ma usun et vahe on olemas aga kui lihtsalt neid kasutada kui produkti siis ma vahet ei näe. Mõlemad on head produktid.

Loeng 12. Jagamiskultuur

Mulle väga meeldis Eric S. Raymondi artikkel. Ma arvan, et iga arvuti kasutaja peab selle artikli läbi lugema. Vähemalt seda osa: 'Kes või mis on häkker?'. Praegu inimesed arvavad, et häkker on mingi kurjategija, kes varastab inimestel isiklikud andmed või kuidagi kahjustab informatsiooni Interneti kaudu.

Ma arvan, et on juba raske või isegi hilja midagi muuta ning tavainimese jaoks häkker on mingi arvuti nohik kes tekitab pahandusi. Aga ikkagi sellised artiklid on väga kasulikud noorte häkkerite põlvkonna jaoks, et nad teaksid, kes on tõeline häkker ja mida tuleb teha, et saada tõeliseks häkkeriks.

Ma juba ammu teadsin, et on vaja teada mitu programmeerimiskeeli aga pärast selle artikli lugemist otsustasin alustada Python'i õppima. Ja isegi juba natukene alustasin. Tundub väga positiivseks keeleks.

Kokkuvõteks võin öelda, et minu, aega mis oli kuulutatud selle artikli lugemisele oli muni arust veedatud suure kasuga. Artiklis on päris palju erinevaid huvitavaid ideeid ja nõuandeid, mis ma võin rakendada minu igapäevases elus.

Loeng 11. Open Source License

Apache Software License (eesti keeles Apache'i Tarkvaralitsents) on avatud lähtekoodiga litsents Apache Software Foundation’i erinevate arendatavate tarkvarade jaoks.

Apache’i litsents annab kasutajale õiguse kasutada tarkvara mistahes eesmärgil, vabalt levitada, muuta ja levitada muudetud koopiaid. Tehtud muudatused saab hoida kasutaja salajas või müüa neid muudatusi. (See tähendab, et lähtekood vigade parandustele ja muudatustele ei pea olema avaldatud.)

Peamiselt Apache oli loodud veebiserveri jaoks 1995 aastal, kui loodi Apache Group (nüüdne Apache Software Foundation). Peale BSD litsentsi modifitseerimist läks Apache oma teed ja lõi uuest BSD litsentsist oma Apache License v1.0.

2004 aastal otsustati veelkord Apache License ümber kirjutada ja seekord juba eemalduda BSD litsentsi stiilist. Nii sündiski ka praegu kasutusel olev Apache License v2.0.

Tarkvara levitamisel on vaja lisada kohe peakataloogi järgmised failid:

• LICENSE – fail, mis sisaldab Apache litsentsi koopia. Selle lisamine ei tähenda, et kogu tarkvara on kaitstud Apache litsentsiga, vaid et kasutatakse koodi, mis on Apache litsentsiga kaitstud.
• NOTICE–tekstifail, mis sisaldab kõik raamatukogud, originaal koodi nimesid ja nende loojate nimed.

Igas litsentseerivas failis tuleb säilitada kogu autoriõiguse või patendi lähteinfot, kõigis muudetud failides tuleb lisada märkme iga muudatuse kohta. See ka tähendab, et üheski litsenseeritud failis ei tohi muuta originaal autoriõiguse märkmeid.

Loeng 10. Autorikaitse ja intellektuaalomand

Ma arvan, et autoril on õigus oma teosele. Ja kui ta tahab selle eest raha nõuda tal on selleks õigus olemas ja me peame teda austama. Näiteks kui keegi kirjutas programmi ta kuulutas selleks oma resurse(idee, aega ja ne) ja ta muidugi tahab kuidagi kõik see kompenserima ja elamiseks teenida.

Inimesed lihtsalt ei saa aru, et piratsus on seaduse riikumine. Paljud arvavad miks ma pean seda tarkvara ostma kui ma saan selle torrentis all tõmata tasuta. Lihtsalt praegu ei tulnud selle peale, et intelektual omand on sama väärt kui mingi füüsiline omand.

Muidugi mõnikord autorid ei vaata reaalsuse näkku ja ülehinavad oma teost. Inimesed lihtsalt ei saa endale lubada seda osta ja siis hakkavad kuskil internetis selle tasuta all tõmbama. Ja kui see teos maksaks reaalse hinna võib olla autor võiks saada isegi rohkem kasumi kui tema teos maksaks kõrge hinna.

Mina isiklikult püüan kasutada free või open source tarkvara. Praegu võib leida peaaegu kõigele alternaativ ja mitte seaduse riikuda. Ja tihti open source tarkvara isegi parem kui mingi kinnine tarkvara.

Loeng 9. Open Source

Mulle meeldib kasutada vaba tarkvara tooteid ja kui see on võimalik siis ma valin neid. Mul on ainult positiivne kogemus vaba takvara kasutamisest.

Iga päev kasutan nii tööl kui ka kodus Firefox'i ja Eclipse.

Eclipse

See on väga mugav tarkvaraarenduse keskkond, mis on mõeldud erinevatele programmeerimiskeeltele (nt C, C++, Java, Python, Perl, PHP). Eclipse võib kohandada enda jaoks lisades sinna erinevaid plugin'e. Kuna on juba olemas palju plugin'e on lihtne midagi sobivat kiiresti leida internetist ja isegi kui seda ei tule välja on olemas võimalus kirjutada enda poolt tehtud plugin. Ma ise ei ole proovinud seni teha mingi plugin'i aga tulevikus kavatsen sellega tegeleda. Ma arvan, et see tuleb hea kogemus minu jaoks ja võib olla kirjutatud plugin tuleb teistele ka kasuks. :-)

Firefox

Minu arust kõige parem veebilehitseja, mis on praegu olemas brauserite hulgast. Kuna ma kasutan erinevaid operatsiooni süsteemi, siis minu jaoks on väga mugav, et nii Linux'is, Window'sis ja Mac OS'is võib kasutada selle veebilehitseja ja ta näeb välja samasuguselt kõikjal. Nagu eclipse firefox'i võib laendada plugin'itega. Plugin'i valik on väga lai ja on olemas midagi head leida.

Kokkuvõteks võin öelda, et ma olen vaba tarkvara poolt ja ma usun, et see areneb edasi ja inimesed hakkavad rohkem kasutama vaba tarkvara kui kommertstarkvara.